neljapäev, 28. aprill 2011

Lemmikud

Nagu ma eelnevalt olen maininud, kohtusin ma reisil paaaljude toredate inimestega!!! Ja on nii paha paha möelda, et arvatavasti ei kohtu ma nendega enam mitte kunagi :(.  Ja mis köige lollim minust, ma ei märganud köigiga isegi kontaktandmeid vahetada....silly me! Möndadega neist suutsin önneks ka pildile jääda....hea seegi! 

  • väga seff ja tore tüüp, kes töötas hotelli animation teamis (üldse koosnes kogu animation team väga lahedatest noortest poissidest ja tüdrukutest ja kuna nad päevad läbi igasugu üritusi seal korraldasid, siis nägime neid väga palju ja saime iga päevaga aina lähedastemaks)

  • Michael Saksast :).....ja tal oli söber ka, kes meenutas sitaks palju Inglismaa printsi , seega kutsusimegi  Egnega teda Williamiks. Olime nendega ainult paar päeva samal ajal seal, aga see vähenegi koosveedetud aeg oli väga lahe

  • tema oli hotelli riidepoe omanik...vöi vähemalt nii ma arvan :)...no igatahes oli ta seal iga päev ja rääkis asjalikku juttu riietest :)....olime ta poes vist küll igapäevased külastajad ja tühjade kätega ei tulnud me sealt kordagi välja....lubasime talle köikide tema juurest ostetud riietega kodus pilte teha ja talle need saata :)....väga nunnu kutt ja polnud üldse pealetükkiv nagu paljud muud poemüüjad Türgis

  • Paparazzi himself :)....töötas hotellis fotograafina ja tegi imeilusaid pilte.....oleks isegi tahtnud tal ennast pildistada lasta, aga ei leidnud selleks nagu aegagi, 1 nädal on ikka liiga lühike aeg puhkusel olla....kuna ta oskas vene keelt, siis sai ta mu empsuga eriti suureks söbraks (emps oskab ka vene keelt, mina mitte, aga sain üllatavalt hästi köigest aru, mis ta rääkis, ainult, et vastu rääkisin muidugi inglise keeles) ..talle meeldis hirmsasti meiega rääkida .....muudkui jutustas meiega, kui meid kuskil nägi :)

  • väga armas kutt Saksast. Temaga pidime üksteise nimed keskmisele sörmele tätoveerima :)....ära küsi, kust selline "hiilgav " idee tuli, aga nii palju vöin öelda, et selliseid asju plaanisime, kui olime ööklubist tagasiteel hotelli :)

Ja tead, kus ma oleks soovinud köikide nendega kauem tuttav olla. Imelik, kuidas möndade inimestega nii lihtasalt klapp tekib. Miss u all!!! 

Ja kihvte tüüpe oli seal veel ja veel. Näiteks üks noormees pidi minuga juba abielluma ja lubas mu elu selliseks muuta, et ma ei peaks lillegi enam liigutama :). Ahjaa, ja siis sain ma endale veel ühe austaja, hotelli koka...nii 50-ndates mehe :)...sain temalt kahel päeval eritellimusena magustoidu :)...vöi noh, ühel päeval, kui läksin mingit magustoitu vötma, siis seisis tema just seal leti taga, korraga haaras ta mult taldriku oma kätte ja tegi mulle igast kaunistustega annuse :)....ja järgmisel päeval, kui olin oma tordi ja koogi hunnikutega just ühele poole saanud, astus ta ma ei tea kust mu körvale ja pani mulle lauale jälle kord karamelli kastmega kaunistatud taldriku koos maasikate ja vahukoorega :)....nii armast temast, aga löpus ma ei julgenud enam sööma minnagi, et jumala eest jälle midagi ei tuleks...oleksin ennast ju palliks söönud seal, kuidas ma siis ikka oleksin tema ekstra valmistatud magustoite söömata saanud jätta :). 

Tegelikult saime me üldse kogu hotelli töötajate poolt väga palju tähelepanu. Aga see tuli ehk sellest, et olime eestlased ja arvan, et nende hotellis viibis eestlasi üliharva, kui üldse. Pluss muidugi see, et olime naised :).

By Liis

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar