Oi huh huh, kui te vaid teaksite, kui läbi ma hetkel olen. Vaevu vaevu suudan kirjutamiseks näppe liigutada :).
Sain hommikupoolikul Saralt smsi ettepanekuga poksitrenni minna. Väheke see mõte mind hirmutas, sest me pole ju üle kahe aasta sinna oma nägu näidanud. Aga muidugi olin nõus. Ei muud, kui pidin oma poksikindad kapinurgast üles otsima ja väriseva südamega trenni :). Aga pabistasin täitsa põhjuseta, sest kõik liigutused ja löögid meenusid kiiresti. Oh oh, kui füüfiliselt raske see trenn oli, aga oh oh, kui mõnus.
pilt: google |
väsinud, aga oi kui rahuolevad poksinaised :) (pilt: ladysaza.blogspot.com)
Pärast tunnist tempokat poksimist läksin veel jõusaali ja tegin käe- ja rinnatrenni. Aga kergema seekord, sest olin juba suurema osa oma jõuvarudest poksitrenni jätnud. Tänane uni saab igatahes väga väga magus olema. Head ööd! Ja kuulmiseni! ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar