Ôhtust! Kuna mu jôusaali paarilisel oli täna muud tegemist, siis ei tahtnud eriti üksi ka sinna minna ja selle asemel otsustasin hoopis ühe jooksuringi teha. Ja ônneks oli täna üks nendest päevadest, kus ei tulnudki poolel teel sellist tunnet, et hakkan ära surema :). Täitsa mônus oli kohe!
Kuigi pean ausalt ütlema, et kui ennast varju pealt jooksmas nägin (päike paistis selja tagant), siis küll eriti uhkust tunda enda üle ei saa - sellise mulje jätsin, et ikka väga vaevaliselt jookseks. Pôlv ei tôusnud kohe üldse maast üles.Ja samas endal on selline tunne, et jube kergelt ja hästi lähen edasi! Aru ma ei saa!? :) Ja siis vaatan mônikord teisi vähe viltu, et issake, jookseb, aga kônniks ka vist kiiremini :).
Ülejäänud ôhtu olen proovinud ja proovinud oma Iphone update`ida. Nagu ma juba siin enne kirjutanud olen, siis on mul nö. klikiaegne iphone 3G ja sellega ei tee tänasel päeval enam suurt midagi :(. Nüüd ma igatahes üritan seda mingite netist leitud ôpetuste järgi toimivaks update´ida. Kuigi jah, sellise kanaajuga (it koha pealt) nagu mul, pole see just kôige lihtsam. Siiamaani pole veel ônnestunud. Vaikselt hakkab kops üle maksa viskama juba :).
Ok, vaatan nüüd närvide rahustamiseks väheke Nannyt tv-st ja siis proovin uuesti :). Muideks, vaadake, kui kena ampli ma endale rôdule ostnud olen! Murtud süda....vôi mis see nüüd eesti keeles oligi? :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar