RullUisk

Öhtust! Ruttu üks pisike sissekanne enne, kui ma ennast värskendavale öhtudussile (sry, ma ei ole veel ära öppinud, kuidas saada s-tähte selle katusega) vean.

Jöudsin just tagasi koju. Olen täna vist nii max 2 h kodus old kogu päeva jooksul. Peale tööd läksin empsu juurde päikest vötma (tal seal hea muruplats maja taga, nii et igasugused ei näeks mind poolpaljalt päevitamas). Paari tunnise päikese käes olemise järgi istusime niisama rödul, lugesime lehti ja nautisime megaheast suveilmast. Seejärel poodi toidu shopingule. Nii vähe enne 19 olin siis löpuks kodus, et endale mingi väike kiire söök orgunnida. 

Vähe enne 21 helistas Sara ja tahtis teada, et kus kurat ma elanud olen, ta mulle kogu päeva helistada proovinud (aku oli tühi), et rulluisutama kutsuda. Nii hilja enam ei viitsinud minna ja lükkasime asja siis mönele muule päevale. Aga jaaa...kuna mul siin kodus selline saun on, ei viitsinud ma kodus ikkagi istuda ja otsustasin lühikese rullitamise ikkagi teha. Önneks sain empsu ka kaasa...tema muidugi ainult jalutas, ei rullitanud. Suvi on ikka üks super aeg, saab kasvöi kell 22 öhtul mingi kiire trenni teha. Väljas on soe ja päikegi veel paistab!!!

Üldiselt pole ma rulluisutamises just köige tegijam tüdruk. Mulle väga meeldib see, aga tunnen end suht ebakindlalt veel. Vöin söita mitu mitu km-it nii nagu vana proff, aga nii, kui üks kivi kuskile uisu all jääb, olen nagu lehm libedal jääl. Ja pidurdada ma ka ei oska/julge, sest kardan, et siis vöin ma tasakaalu kaotada ja nagu lups ninali maas olla. Kunagi, kui me empsuga jalutamas olime seal samal teel, nägime seal kitse jooksmas. Oleks sitaks lahe küll, kui mönikord sama asi juhtuks, kui ma rullitan. Raudne kokkupörge oleks garanteeritud. Tore oleks küll ambulanssi helistada, et hei kuulge, tegin kitsega avarii, könniteel me mölemad lamame siin koos, palun tulge aidake! :)

mina seal kuskil kaugel

Okki, nüüd pessu ja siis tuttu, et homme tööle jöuaks vara minna jälle.

By Liis