Tere hilisõhtut! Saab üldse nii öelda???:) Esmaspäev on kohe kohe lõpusirgele jõudnud ja uus töönädal jälle taas alanud.
Hoolimata sellest, et ühel hetkel tundus, et nädalavahetus läheb igati aia taha, siis lõppude lõpuks tuli sellest välja üks üle pika aja toredamaid nädalavahetusi üldse.
Laupäeval pärast hommikust värskendavat jalutuskäiku oli aeg ennast telefonipoodi viia ja endale uus telefon välja valida. Midagi polnud enam kahjuks selle vanaga teha. Teistele hakkas vaikselt närvidele käima, kui mind kuidagi moodi enam kätte ei saanud. Ja no ega endalgi tuli just nagu kiuste selliseid hetki ette, kus telefoniga helistamine hädavajalik oli (näiteks, kui ma autoga tee äärde jäin).
Peale poodlemist käisin jõusaalis jalatrennil. Väike päevauinak ja söök peale trenni ja saingi ennast valmis panna, et Sarale külla minna. Sara on juba nii kuu aega oma uues ilusas kodus elanud ja oli viimane aeg lõpuks külla minna ja uus pesa üle vaadata.
Ja nagu ma ka juba arvata oskasin, siis oli seal kõik superilus. Peale seda, kui väike Enya sai tuttu pandud, saime lõpuks Saraga rahulikult head veini ja juustulauda nautida ja kõike maast ja ilmast lobiseda. Igati mõnna mõnna! <3
Hiljem, kui Sara teine pool oli töölt koju jõudnud, saime me Saraga ka välja ühele dringile minna. Oeh, sellest on juba liiga kaua aega, kui viimati koos väljas sai käidud. Lõppude lõpuks venis meie õhtu päris pikaks...ja toredaks :). Üks asi viis teiseni ja nii ma jõudsingi alles hommikutundidel tagasi koju oma voodisse. Need planeerimata õhtud ongi ju tavaliselt just need kõige lahedamad, kas pole?:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar