* Hoiatus: sissekanne sisaldab veriseid pilte, nõrganärvilistel mitte vaadata! :)
Heips! Kiire sissekanne teile. Olen siin kodus peaaegu et terve päeva nagu üks suur õnnetusehunnik istunud. Tundub, et mu ebaõnnel ei taha kuidagi lõppu tulla :/.
Suutsin endale hommikupoole tööl ühe korraliku haava sõrme lõigata ja seetõttu olen nüüd kuni nädala lõpuni sinisel lehel.
Ei arvanud, et asi nii "hull" on ja tegin peale endale esmaabi andmist isegi tööd edasi, aga kui mõne aja pärast märkasin, et haav ikka päris korralik ja verejooks kuidagi kinni ei taha jääda, otsustasin arsti juures üle käia näitamas.
Ja polnud palju puudu, et oleksin isegi ühe õmbluse saanud....peaaegu kartsin juba :)...ma ju pole kunagi enne õmblusi saanud. Aga lõpuks pääsesin nõelumisest ja sain sellise liimiva teibi endale sõrmele.
Kusjuures paar esimest tundi polnud sõrm üldse valuski, isegi desinfitseerimine ei tundunud millegilt, aga nüüd!!!....nüüd karjuks peaaegu iga väiksemagi liigutuse peale. Kõige tillukesem vere (vererõhu?) liikumine sõrmes tekitab "mõnusa" lõikava valu.
Ja see kodus istumine ajab mu hulluks. Trenni ju ka ei saa minna!!! Ei hea, ei hea!!! Loodetavasti kasvab kõik ruttu kinni ja saan jälle kiiresti asjalik ja aktiivne olla :).
Kui nii asjad jätkuvad, siis olen varsti küll kutu-piilu (nali, nali....igaksjuhuks sülitasin üle vasaku õla ka :D)....eelmine kergem sõrmelõikamine, kukkumine tööl, mesilase hammustus, pea kapiukse vastu löömine ja nüüd veel see korralik haav.....ja kõik ainult lühikese aja jooksu?!?! No päriselt, mis toimub? Peaksin kõik oma halvad teod juba hüvitanud olema kõige sellega :).
Õnneks vähemalt saan teistelt uudiseid, mille üle eluõnnelik olla. Täna sain ühe hullu rõõmusõnumi näiteks. Ja alati on ju tore teiste kallite inimeste üle õnnelik olla!!! <3 Mulgi on tulekul toredamad ja paremad ajad, ma lihtsalt tunnen seda! :)