FitnessMotivation

Okei, nüüd üks tõeliselt pikk ja (loodetavasti) kedagigi motiveeriv treenimist puudutav sissekanne. Kellele sport üldse korda ei lähe, soovitan soojalt selle sissekande lugemine vahele jätta :).

Olen juba päris pikka aega plaaninud ühe korraliku fotosessiooni jõusaalis ette võtta, aga varem pole see ühel või teisel põhjusel õnnestunud. Eelmine nädal, kui puhkusepäevadel olin, sain ma aga sellega lõpuks hakkama. Läksin varem jõusaali (kui on natukenegi vähem rahvast seal oli) ja sain empsu endaga kaasa fotograafiks (Y).

Pildid said tehtud blogi jaoks, aga ennekõike siiski minu enda jaoks. Et näha, kas mingit arengut on toimunud. Ise ju alati seljataha ei näe ja hoolimata sellest, et jõusaal peegleid täis on, siis eriti ei taha nagu ennast sinna "imetlema" ka jääda väga tihti :).

Olen nüüd nii 1,5 aastat (alguses 3 korda nädalas, nüüd alates suve lõpust neli korda nädalas) regulaarselt ( mõningaid paarinädalaseid pause on näiteks puhkuste ajal sisse tulnud) jõusaalis käinud ja olen hullult õnnelik, et enda jaoks selle treenimisvariandi leidsin. Zumbade ja muude aeroobsete trennidega kulutasin küll kaloreid, aga mingeid silmaga nähtavaid tulemusi ei näinud küll nagu kuskilt. Jõusaali trenniga on asi aga tunduvalt parem. Tean, et peab palju vaeva nägema ja treenima, aga siiski on kogu aeg märgata, et mingi areng toimub. 

Kolmel päeval treenides oli mu kava selline: 1.päev: jalad + kõht, 2.päev: õlad + piitseps + selg ja 3.päev: triitseps + kõht + rind. Nüüd teen neljal päeval trenni, põhimõtteliselt nüüd sama kava, aga olen lihasgrupid neljale päevale jaganud. Kõhulihast ja alaseljalihast ei ole enam üldse treeningkavas, neid teen ainult siis, kui tuju ja tahtmine on :). Ja nüüd saan 1-2 seeriat harjutuse kohta rohkem teha (enne tegin näiteks 3 seeriat kangiga kükke 8-12 korda, siis nüüd teen 4-5 seeriat ja 8-12 korda). 

Uskuge mind, igaüks tunneb ennast alguses nagu peata kana seal jõuaalis, aga kõigega harjub. Mul oli tükk tegemist, et esimest korda üksi treenima minna (treenisin enne palju koos empsuga) või näiteks kangiga kükke ei teinud ma peaaegu kogu esimene aasta, sest see kangide ala oli alati meesterahvaste valduses ja sinna trügima ei julenud ma mittemingil juhul minna. Nüüd tunnen ennast nagu vana kala :). Aga ainult minu oma jõusaalis, kui kuskile mujale läheksin, siis oleksin arvatavasti jälle alguses tagasi :). Aga see käib asja juurde. Isegi kõige suuremad "põkid" teevad mõnikord harjutusi täiesti valesti ja tavaliselt on sellised tüübid enda imetlemisega nii ametis, et ei pane teisi tähelegi :).

Ja hoolimata sellest, et mu kehakaal on mu eluaja suurim, siis ei tunne ma ennast kuidagi nii "paksuna" kui enne. Lihas kaalub rohkem kui rasv. Ideaalis võiksin 5-8 kg alla võtta, et lihased paremini välja tuleksid ja loomulikult näeksin siis palju kenam välja. Aga ei pane endale mingit sunniviisilist dieeti peale, tunnen ennast suht hästi oma kehas ka praegusel hetkel. Ehk enne suve teen ühe korralikuma söögikuuri, et suveks paremasse vormi saada. Hetkel ma sellega ausalt öeldes tegeleda ei viitsi, sest tunnistan ausalt, see korralikult söömine on päris suur ettevõtmine. Kõik õigeaegsed söögikorrad (2-4 tunniste vahedega) ja alati "õige" söök. Siis tundub, et kogu elu pöörleb ainult mu söögikordade ümber. Pealegi maksab tervislik toitumine päris päris palju. Ja no pidudest ma ka päris ära ei taha öelda. Loomulikult võib ka ilma alkoholita pidutseda ja suudan seda väga edukalt ka teha (oma superdieedi ajal paar aastat tagasi olin kuus nädalat jutti ilma ühegi alkoholitilgata ja käisin pidutsemas muidugi ka), aga ikkagi on ju lõbusam väikses vines pidutseda.  Tunnistan ausalt, mina joon, et tuju tekitada, mitte et alkohol on maitseks hästi.

Piltidelt on hästi näha, mis minu kõige rohkem tööd vajavad piirkonnad on - keskkoht ja pepu. Pean veel arvatavasti miljoneid kükke tegema, et selline parajalt ümar ja vormis tagapool saada. 

Ja no kõhulihastega võitlen arvatavasti kogu elu :). Tunnen, et need on täitsa 100%-liselt seal olemas, aga seal nende peal on lihtsalt üks parajalt "mõnus" rasvakiht. Ja seda ära saada on juba tõeliselt raske. Professionnaalsed fitness inimesed isegi eriti ei treeni kõhulihast, need tulevad ise muude lihasgruppide trenniga ja loomulikult korraliku toitumisega. Ja see toitumine on minu suurim miinus :). Võiksin treenida kasvõi iga päev, aga heast ja paremast söögist (loe: ebatervislikust) ma ära öelda lihtsalt ei suuda :).

Mu lemmik on vist õlalihastrenn ja kõige nõrgemana tunnen ma ennast rinnalihast treenides. Jalalihastega on mul love/hate suhe. Mulle meeldib neid teha, aga samas on see nii kuradima raske. Varem oli mul lausa alati liblikad kõhus, kui jalapäev oli kätte jõudnud. Nüüd olen õnneks sellest üle saanud :).

Ja seda ärgu jumala eest keegi kartku, et jõusaali trenn naise mehelikuks teeb. See on müüt!!!! Selleks, et ennast mehelikuks treenida peab ikka hullumoodi aastakümneid treenima.

Mul on veel aastaid ja aastaid tööd teha, et oma ideaaltulemuseni jõuda, aga tasa ja targu ma loodetavasti kunagi sinna jõuan!!!

Pildid ei tulnud just kõige paremad, kuna valgustus oli saalis suhteliselt halb. Ja rahvast oli ka siin ja seal, et ei julgenud seal igas paigas ennast esitlema hakata. Aga mingi ettekujutuse nad ikka annavad mu hetkevormist. Palju tööd on veel ees, aga olen enda üle uhke, et niigi palju saavutanud olen!!!