Oh neid esmaspäevi. Nii ruttu nad tulevad ja nii vaevaliselt need algavad. Esmaspäeva hommikuti tunnen ennast nagu väike jonnipunn, kel peaaegu nutt suus, kuna ei taha kooli (loe: tööle) minna.
 |
| unny-pictures-lol.com |
Hmmmm, aga nii kui tööpäev läbi, siia mulle esmaspävad juba täitsa meeldivad. Sest esmaspäev on pöhimötteliselt ainuke tööpäev nädalas, kus mul on vaba öhtupoolik, ei mingeid trenne ja tegemisi. Ja seda naudin ma täiel rinnal - sajaga lösutades.
Täna olen ma juba "normaalses" töönädala normis tagasi. Ja aina vaevalisemalt ikka nädalavahetuse poole (see nädalalöpp midagi vähe paremat ka kusjuures oodata) :). Just käisin empsuga mönusal talvisel jalutuskäigul ja nüüd istun sohval tv ees ja arvuti süles ja mugin viinamarju juustuga....hea hea :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar