LovelyDate

Õhtust õhtust! Eilne päev sai taaskord sellise toreda lõpu, et sain Crazy Catis head sööki ja maailma parimat kaaslast nautida! 😊

Nii tore oli üle pika aja taas höpötada. Kõike huvitavat ja mitte nii huvitavat üksteisele jagada ja niisama tühjast tähjast lobiseda! 😊

pilt: ladysaza blogist

Hehheee...nii näljane oli seekord minu kaaslane! Aga jah, megamõnus oli!!! ❤️

LastWeek...

Ôhtust! Väheke värskemaid kuulumisi ka siia vahepeale, kôigi nende "veel eelmise aasta lôpust" sissekannete sekka. 

Eelmine nädal tegin ma üle pika aja ühe suhteliselt korraliku treeningnädala, see tähendab, et jôudsin kolmel korral jôusaali ja kolmel korral aeroobsele treeningule. 

Esmaspäeva alustasime empsuga koos ühe powerwalkiga. Meil on nüüd siin ju ometi talv kätte jôudnud. Ilm hüppas nii +5 kraadist kohe hopsti -20!!! Päris märkav kraadide vahe. Aga polenud hullu, hunnikutäis riideid selga ja saime oma tunnise jalutuskäiguga ilusti hakkama.

 

 

Teisipäev oli jôusaali päev. Ja kolmapäev oli ka plaanipärane jôusaali päev, aga tundsin ennast tööpäeva lôpus kuidagi halvasti - pead raputades oli see "mônusalt valus", just nagu mul alati palavikuga on.  Seega vôtsin koju jôudes vastu otsuse jôusaali mitte minna. Oma keha kuulata ja lasta tal väheke puhata. Arvan, et kuna ma haigeks ei jäänud, siis vôis mu peavalu ehk tingitud olla sellest, et tegin teisipäeval vähe suuremate raskustega ôla-/seljatrenni ja äkki tômbasin midagi kohalt ära?!

 

 

Igatahes olin ma neljapäevaks juba peaaegu ok konditsioonis taas ja käes oli zumbapäev. Sealgi oli sitaks mônna peale pikka jôulupausi jälle sheikida :). Reede on mul muidu pea alati puhkepäevaks jäetud, aga kuna jätsin oma kolmapäevase trenni ära, siis seekord tegin ka reede ôhtul jôutrenni.

 

 

Laupäeva hommikut alustasin powerwalkiga ja taas nii 20 kraadises miinuses.  Peale seda korralik täitev hommikusöök ja hops tunniks/kaheks voodisse tagasi. Nii mônus. Ja peale seda nädala viimasesse jôusaalitrenni.

 

 

 

Kuidagi oli mul ikka veel energiat hullult üle ja oli selline kihk tantsima minna. Kohe selline hull tantsuisu, et karju appi :). Ônneks ônnestus mul lôpuks ikka môned kamraadid endaga kaasa saada ja tantsuplats oli meie :). Pole maailma aegu juba niimoodi tantsinud!!! Ja see oli nii FUN!!! Hmmmm, muideks pakun, et sealt tuli mu nädala neljas aeroobne trenn...kui mitte viies ja kuues kaa...hahahhaha....ikkagi neli tundi jutti tantsimist! :)

 

 

See nädalavahetus peaks vist rahulikumalt jälle vôtma ja ennast uuteks peonädalateks koguma :). Vahelduseks on mônikord täitsa mônus ka kodus tv ees kogu nädalavahetus passida......kuigi jah, tavaliselt muutun ma siis kuidagi rahutuks ikkagi....

PeacefulChristmasEveGoesToHardRockDisco

Ok, nüüd viimane sissekanne minu jôuludeaegsest Eesti minipuhkusest, täpsemalt jôuluôhtust. Seekord veetsin ma jôuluôhtu isa ja Ülle juures koos Lee, Pelle, Birgiti ja Ülle lastega. Omajagu palju meid seal kokku oli, seega ka kingitusi oli kuuse all ikka kuhjaga.

Ja mis on parem, kui istuda valmis söögilauda ja ainsaks ülesandeks on endale kôike head ja paremat taldrikule tôsta :). Aaehhh, mul hakkab kôht korisema, kui neid pilte uuesti pean vaatama.

Jôudsime jôuluôhtul ka Pôltsamaa kirikusse jumalateenistusele. Olen seal viimati pôhikooli aeg käinud  ja oli tore jälle kôike meenutada ja vaadata, mis nüüd teisiti on. Ma ei tea miks, aga kui ausalt ütlen, siis oli seekordne kirikuskäik väikene pettumus. Ei tea, kas noorena tundus kirik kuidagi suurem ja püham ja tähtsam. Nüüd jäi nagu midagi puudu, see jôulusära ja -tunne. Aga no tore kogemus oli ikkagi :).

Kinkide loovutamiseks pidime muidugi ka luuletusi (vôi muidu etteasteid) tegema. Kuna olen siin Soomes selle eestlaste kombe täitsa unustanud, siis loomulikult polnud mul mittekuimidagi ette valmistatud. Aga ônneks tänapäevane "moodne" maailm tuli appi ja Birgit otsis mulle kohe ruttu telefoni netist luuletused välja. 

Sain taaskord ülihäid kingitusi. Kahjuks ei jaksa ma neid  kôiki pildistama hakata, aga märgin need siin blogi poolel ära, kui neist midagi kasutusse olen vôtnud vôi midagi kuskile pildile jäädvustan. Oma Guessi käekotikesest olen ühe uduse pildi juba üles pannud.

Hmmm...no ja kui meie jôuluôhtu pidulikum ja ametlikum osa läbi sai, siis vôtsime kôik käigu vabamale ja hakkasime karaoket laulma (mina muidugi mitte...ei iial :D) ja korralikult diskotama....hahahhaaa. Ütleme nii, et meie jôuluôhtu läks üle korralikuks hardcore diskoks! :D Unustamatu ôhtu!!! :)

Allpool natuke naermist teile kôigile! :) Aga just nii lahedalt lôppes meie jôuluôhtu!

ElTeide

Okei, nüüd siia vahele jälle üks sissekanne meie Tenerife reisist. Oeh, nii raske on kirjutada ja meenutada kôike, kui on juba omajagu aega reisist möödas, aga see päev oli üks ektreemsemaid reisielamusi üldse :).

Oli reisi eelviimane päev (viimane terviklik päev) ja kuna oli taas ennustatud vihmast ja pilvist ilma, siis otsustasime auto rentida ja Tenerife uhkust El Teide vulkaani (Hispaania kôrgeim tipp) vaatama minna. Môeldud, tehtud! :) No sôidu algus oli veel suhteliselt rahulik! Tegime kohvi-/koogipausi ühes  tee peal olnud kohvikus. See vaade! Üks kohviku sein oli kogunisti klaasist ja milline imeilus vaade sealt allapoole avanes (olime juba kôrgel mägedes)...VAUDEE! Aga kui me siis ühtäkki uuesti vaadet nautima tahtsime hakata, polnud enam midagi näha :) -hoovihm oli alanud!  

Otsustasime siiski edasi mäetipu poole sôita ja meie ônneks ka vihm jäi vahepeal vaiksemaks. Mida kôrgemale me jôudsime, seda imelikumaks kogu loodus ja maastik muutus - täielik kuumaastik. Issi teadis rääkida, et mitmeid kuulsaid scifi-filmegi on seal just selle maastiku tôttu filmitud (One Million Years BC).  

Jôudsime igatahes ilusti sinna tippu...vôi no sinna, kus oli viimane punkt enne seda, kui edasi sai ainult liftidega sôita, olime 2250 meetri kôrgusel merepinnast. Liftid selliste ilmastikuoludega muidugi ei töötanud. Ja ütleme ausalt, ma poleks elu sees sinna päris üles sôita julgenud niikuinii :).

Peale pisikest fotografeerimist (eriti lahe oli oma miniseelikuga +8 kraadises ôhus ja jääkülmas vihmas ringi joosta :)) hakkasimegi allapoole tagasi sôitma. Ja siis see pôhiline seiklus alles algas :). Vihma sadas kogu aja nagu oavarrest ja nägemus oli nii 10 m ette. Mitte just kôige turvalisem ilm mägedes sôitmiseks. Vett tuli jugadena igaltpoolt alla (Eestis oleksid sellises suuruses joad juba vaatamiseväärsused olnud.....ok, väheke muidugi liialdasin, aga oli päris huvitav ikka sôita meetri kauguselt autoga mööda ja joad muudkui jooksevad) ja tasapisi hakkasime muudkui rohkem ja rohkem kive teepeal märkama. Ok, siis ma veel ei kartnud midagi, kui need allalangenud kivid nii kartuli  suurused olid, aga siis, kui hakkasin juba selliseid miinimum jalgpalli suuruseid kive teel märkama, siis vôttis küll juba junni jahedaks :). Suurest sajust ju  hakkasid kivid mägedest alla veerema!!  Muud liiklust muidugi polnud pea üldse, paari autot kogu allareisi ajal kohtasime. No arvata vôib, et tegemist oli samasuguste "hulljulgete" turistidega nagu meie :). Pakun, et kohalikud on targemad ja selliste ilmadega mägedesse sôitma ei lähe. Aga meie " lollid" turistid ju ei oska midagi karta?! :)

No igatahes alla me sealt mägedest lôpuks jôudsime....nii paaritunnilise sôidu järel. Kusjuures kilomeetreid oli ehk nii 50-60, aga sôidukiirus oli ju kohati 30 km/h :). Olime kôik juba nii ônnejunnis, et lôpuks ometi pääsesime sealt alla ja oleme linnas tagasi (Playa Del Americas). Aga sinna see meie seiklus veel ei lôppenud. Plaanisime veits veel poodlema ja sööma minna, aga linnas sôites oli ees uus üllatus. Täielik vesikaos. Kuna oli nii palju sadanud /ja sadas edasi, siis oli kogu linn sellise veemassi all, et huh huh. Kanalisatsiooniaukudest  purskas vett purskkaevuna välja, autod olid poolenisti vee all jne jne. Mônel autol ônnestus isegi  päris vee alla uppuda -  silla alune (madal koht). Oeh, ma ei oskagi seda kôike kirjeldada ja piltidelt ei saa ju nii head ettekujutust, kui see kôik tegelikult oli...aga jah, see oli "julm" :). 

Ônneks jôudsime me ikka ilusti kenasti kaubanduskeskuse parklasse ja peale meie söömist ja shoppamist, kui uuesti liikuma hakkasime, oli kogu kaos juba kadunud ja tänavad jälle korras.

Aga jah, selline ekstreemturism siis see kord. Tagant järgi vôib öelda, et sitaks lahe ja huvitav oli, aga just sel hetkel, kui see kôik toimus, oli peas ainuke môte, et kôigest sellest ise ilusti välja pääseks.

TitanicExhibition

Ok, nüüd siis juttu ja pilte veel detsembri lôpupoolest. Jôudsin Tallinnas oleku ajal ka Lennusadamas Titanicu näitust vaatamas käia. Olin selle juba enne Eesti sôitu plaani vôtnud, kuna see tundus igati vaatamist väärt asi, aga arvestades seda, et olin nendest hiiglama pikkadest järjekordadest enne lugenud ja kuulnud, siis ei olnud kindel, kas sinnaminek mu piiratud ajaga ônnestub vôi ei.

Aga ônneks pääsesime me igati mônusalt sisse, nii 5 minutise järjekorras seismise järel. Tundub, et olime parima vôimaliku päeva külastamiseks valinud - paar päeva enne jôule, kui pea kogu ülejäänud rahvas veel viimaseid jôuluoste tegi! (Y) Kuulsin hiljem  tuttavatelt, et peale jôule olid jälle paarisaja meetrised järjekorrad uksetaga olnud. 

Ja igati huvitav näitus oli. Palju lugemist ja vaatamist. Môni eriti suur huviline vôiks seal vabalt terve päeva veeta. Ise lugesin ehk nii pooled infost ja vaadata püüdsin ikka enam-vähem kôike. Nähtaval oli ala- ja kôrgklassi toad, söögivahendid, riided jms. Kuulus peosaal oma kauni sisustusega ja isegi päris jäämägi oli seal :).  Pluss palju palju muudki huvitavat vaatamiseks ja imetlemiseks. Soovitan kôigile vaatama minna! Kui ôieti mäletan, siis oli see avatud kuni märtsikuu lôpuni.